Korruptsiooniriskid riigi- ja KOV osalusega äriühingutes ja sihtasutustes (test)

Õppevahend on loodud riigi ja kohalike omavalitsuste ettevõtete juht- ja kontrollorganite liikmetele.

Eesmärgid: 

1. Anda teadmisi korruptsiooni mõistest ja vormidest.

2. Ennetada korruptsiooniohtlike olukordade tekkimist.

3. Suurendada teadmisi korruptsiooniennetusmeetmetest.

4. Suurendada avalikkuse usaldust riigi ja kohaliku omavalituse ettevõtete vastu.

Õppevahendit saab kasutada individuaalõppes ja sisekoolitustel.

Õppevahend on vabalt kasutatav kõigile huvilistele. Õppevahendi osade taasesitamine on lubatud eeldusel, et lisatud on vastav viide.

Programmi läbimiseks vajalik info

Programmi loogika

Varu aega.

  • Programmi läbimine võtab aega ligikaudu tunni. 
  • Programmi saab läbida osadena.
  • Programmi sees saab liikuda edasi ja tagasi.
  • Osade teemade juures on link antud teema kohta lisainfot pakkuvale välisleheküljele. 

Millised on ettevõtte juhatuse esimehe valikud?

Miks peaks programmi läbi tegema?

Korruptsiooni sõna kõlab hirmutavalt. Sageli mõeldakse, et kui ma pean korruptsiooni peale mõtlema, kas ma siis olen korruptant? Tegelikkuses taandub korruptsiooni probleem kas teadmatusele või hoolimatusele.

Teadlikkus sellest, mis on korruptsioon ja millised on korruptsiooni vormid, võimaldab tegevusi ja otsuseid korruptsiooni ennetavalt planeerida.

Olukord, kus võimu või positsiooni omaval isikul on isiklikud huvid, mis mõjutavad või näivad mõjutavat tema sõltumatut ja ausat tegutsemist, võib viia huvide konfliktini.

Erasektoris kaitsevad ettevõtte (era)huvi omanikud.

Avalikus sektoris on omanikuks riik või kohalik omavalitsus. Omanikuhuvi on avalik huvi, kuid selle kaitsmine on palju keerukam. Küsimus on selles, kas "mõisa köis, las lohiseb" või teadvustatakse oma vastutust avaliku huvi edendamisel.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingute, tulundusasutuste või sihtasutuste puhul, kus igapäevane tegevus toimub ärikeskkonnas ja pigem ärireegleid silmas pidades, on keerulisem tõhususe ja mõjususe kõrval silmas pidada avaliku huvi teenimist.

  • Riigi äriühingute omanduses on  ligemale veerand kogu avaliku sektori varast!

Mida ütleb äriseadustik?

§ 146.  Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus osaühingu asutamisel

 (1) Osaühingu asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt osaühingu asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 1. lõikes nimetatud varaga sissemaksete tegemisega või muude kohustuste rikkumisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma

§ 187.  Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

 (2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Riigipuu

Järgnev skeem aitab selgitada, kus riigi ja KOV ettevõtted riigipuus asuvad.

Mida peab organisatsioon tegema?

Iga avaliku sektori organisatsiooni põhiprintsiip peaks olema korruptsioonivaba toimimine. Arvestades avaliku sektori organisatsioonide mitmekesisust ei ole mõistlik ette kirjutada, mida teha korruptsiooni ennetamiseks. Seetõttu on vastutus antud organisatsioonidele: 

Korruptsioonivastane seadus §3 (3)

(edaspidi KVS)

Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku:
 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse;
 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli

Millal peaks olukorda kriitiliselt analüüsima?

Sageli on keeruline otsustada, milliste juhtumite puhul peaks valvsust ilmutama.

Neli lihtsat küsimust

  1. Kas kõik osapooled on tegutsenud läbipaistvalt, ilma varjamise või salatsemiseta? (salatseja test)
  2. Kas oled valmis lähedastele antud juhtumist kõik ära rääkima? (ema test)
  3. Kas oled valmis, et olukorda kajastatakse meedias? (meedia test)
  4. Kas antud juhtum toob organisatsioonile tunnustust? (turundustest)

Kui vastus mõnele küsimusele on EI, tasub olukorda kriitiliselt analüüsida.

Lühendid

KOV - kohalik omavalitsus

KVS - Korruptsioonivastane seadus

KarS - Karistusseadustik

UN - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

CoE - Euroopa Nõukogu

Panustajad

Materjali loomisele aitasid kaasa Raul Parusk, Erkki Raasuke, justiitsministeerium

Korruptsiooni käsitlused

Korruptsiooni üldine definitsioon

Korruptsioonil puudub üheselt kokkulepitud juriidiline definitsioon. Põhjuseks on asjaolu, et arusaam sellest, milliseid tegusid ja mis valdkondades tuleks taunida, muutub pidevalt koos ühiskonnaga. Kõik korruptsiooni käsitlused kannavad ühte mõtet: korruptiivne on selline tegutsemine, kus kuritarvitatakse tänu ametile või positsioonile saadud võimu isiklikuks hüveks. (Transparency International, inglise keeles) 

Avaliku sektori korruptsioon

takistab avalike teenuste efektiivset kättesaadavust, vähendab  avalike asutuste usaldusväärsust ja suurendab avalike vahendite kulutusi. (OECD i. k.)

Asi ei ole ainult EETIKAS.

Hinnanguliselt on kulutused korruptsioonile enam kui 5% maailmamajanduse SKPst, mis on ligikaudu 2,6 triljonit US dollarit (World Economic Forum).

Maailmapanga andmetel makstakse igal aastal üle 1 triljoni altkäemaksudeks.

Korruptsiooni lai või sotsioloogiline käsitlus

määratleb korruptsioonina igasugust rikutud (ld. corruptio - (moraalne) rikkumine, rikutus, eksitamine, altkäemaksu andmine, äraostmine) tegu, mis ei ole kooskõlas ametile esitatavate ootustega.

  • Laia käsitluse puhul määratletakse korruptiivsetena ka ebaeetilised teod.

Korruptsiooni kitsas või juriidiline käsitlus

määratleb korruptsiooni konkreetse maa juriidilises raamistikus. Eri riikides kehtivad erinevad seadused, mis võivad korruptsioonikuritegusid erinevalt käsitleda. Eesti Vabariigis kehtib korruptsioonivastane seadus. Aususe kohustuse rikkumist hinnatakse ja karistusi määratakse karistusseadustiku alusel.

Rahvusvahelise äri

puhul on oluline teada ja tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste normidega. OECD rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga (OECD konvensioon, i.k.)on ühinenud ka Eesti. Ei ole vahet, millises riigis altkäemaksu pakutakse või võetakse (vaata lisaks), et Eesti seaduste järgi uurimist alustada ja vajadusel karistada.

Suure korruptsioonina

määratletakse kõrgemate ametikohtade võimu väärkasutamist väheste hüvanguks paljude arvelt. 

  • selle näiteks on parlamendi otsused väikese huvigrupi hüvanguks või ministri määrused teatud ettevõtetele eelisolukorra loomiseks 

Väike või tänavakorruptsioon

on usaldatud võimu igapäevane väärkasutamine suhetes kodanikega, kes taotlevad avalikku hüve. 

  • selle näiteks on altkäemaks lasteaia juhatajale lasteaiakoha saamiseks või meelehea ametnikule menetlustoimingute kiirendamiseks

Poliitiline korruptsioon

on olukord, kus poliitilised otsustajad manipuleerivad ressursside  ja finantside jagamisel poliitikate, institutsioonide ja protseduurireeglitega, et kindlustada enda võim, staatus ja heaolu.

Millise korruptsiooniga on tegu?

  • Tänavakorruptsioon on, kui
    lasteaia juhataja võtab lasteaeda vastu lapse, kelle vanem ehitab lasteaeda raamaturiiulid.
  • Suur korruptsioon on, kui
    parlament võtab vastu seaduse, millega luuakse suurettevõttele turumonopol
  • Rahvusvaheline korruptsioon on, kui
    rahvusvaheline firma maksab presidendi tütrele altkäemaksu, et sillutada sisenemist riigi turule.

ÜRO ülevaade korruptsiooniprobleemist (video inglise keeles)

Vaatamiseks vajuta siia

Ametiisik

Kes on ametiisik?

Ametiisiku definitsioon KVS §2 ja KarS §288

Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Ametiisik (korruptsioonivastase seaduse mõiste) on iga isik, kes täidab avalikku ülesannet ja kellel on selle ülesande täitmiseks ametiseisund, see tähendab pädevus teha teise isiku suhtes siduvaid otsuseid või toiminguid.

Otsuse tegemise pädevuseks loetakse ka otsuse tegemises osalemist (nt otsustava kogu liikmena või otsustamise eri etappides) või otsuse sisulist suunamist.

Ametiseisund võib tuleneda nii õigusaktist, asutuse siseaktist kui ka aktsepteeritud tegelikust töökorraldusest.

Üldjuhul on kõik riigi või kohaliku omavalitsuse ettevõtete juht- ja kontrollorgani liikmed ametiiskud!

Vaata lisa korruptsiooniveebist 

Mis on avalik ülesanne?

Riigivara valitsemine riigi äriühingutes ja sihtasutustes on avalik ülesanne!

Riigivaraseadus

§ 8.  Riigivara valitsemise põhimõtted

 (1) Riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

 (4) Tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada.

 (5) Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

§ 10.  Riigivara valitsemise eesmärk

 (1) Riigivara valitsetakse:
 1) riigivõimu teostamiseks;
 2) muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil;
 3) tulu saamiseks;
 4) reservina säilitamiseks.

Mis on ametiseisund?

Ametiseisund (KVS)

Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:
 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;
 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Mida see tähendab?

Ametiseisund on pädevus (õigust või kohustus) avaliku ülesande täitmisel teha teist isikut mõjutav otsus või toiming või osaleda selle tegemises. Selline pädevus võib tuleneda nii õigusaktist, lepingust kui ka asutuse faktilisest töökorraldusest.

Riigikohus on leidnud, et ametiisiku seisundi saamiseks piisab, kui isik on faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi, sõltumata sellest, kas tema ametialased kohustused on välja toodud eraldi töölepingu lisana; isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametiasutuses.

Vaata lisa korrutpsiooniveebist

Mis tingimustel võib inimene olla ametiisik?

  • Tal on ametiseisund
  • Täidab talle pandud ülesandeid alaliselt
  • Täidab talle pandud ülesandeid ajutiselt
  • Täidab talle pandud ülesandeid tasu eest
  • Täidab talle pandud ülesandeid tasuta
  • Täidab talle pandud ülesandeid teenistuses olles
  • Täidab talle pandud ülesandeid vabakutselisena
  • Täidab talle pandud ülesandeid lepingu alusel
  • Täidab talle pandud ülesandeid nimetamise alusel
  • Täidab talle pandud ülesandeid valimise alusel

Milline on avalik ülesanne?

Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib määratleda kui seadusega pandud ülesandeid, tingimata ei pea olema tegu täidesaatva võimu volituste kasutamisega.  Riigikohtu (3-3-4-1-10) hinnangul on tegemist muuhulgas ülesandega, mis on tuletatav tõlgendamise teel.

Vaata lisa korruptsiooniveebist 

Kas tegemist on avaliku ülesandega?

  • Riigi maanteede korrashoid
  • Toidukaupade kättesaadavuse tagamine
  • Energiavarustuse tagamine
  • Tehnoloogia võimaluste kättesaadavuse tagamine
  • Hasartmängupoliitika elluviimine

Millised piirangud ametiisikule kehtivad (KVS)?

Keelatud on

 1) korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine;
 2) ametiseisundi korruptiivne kasutamine;
 3) avaliku vahendi korruptiivne kasutamine;
 4) mõju korruptiivne kasutamine;
 5) siseteabe korruptiivne kasutamine

Tegevuse piiramine

Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (edaspidi kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid.

Seadusega võib piirata teatud ametiisikute kõrvaltegevust.

Mida ei tohi:

Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:
 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Samuti on keelatud anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust ametiisiku asemel.

Mis juhul võib sattuda kriminaaluurimise alla?

Kui inimene rikub aususe kohustust (KarS järgi).

Aususe kohustuse rikkumine toimub juhul, kui ametiisik

  • võtab, vahendab või annab altkäemaksu
  • kaupleb mõjuvõimuga
  • paneb toime ametialase võltsimise
  • rikub riigihangete teostamise nõudeid
  • rikub toimingupiiranguid (teeb tegusid, mis on ametiisikul keelatud)

Kes on ametiisikuga seotud isikud?

Lisaks on seotud isikud

  • kellel on ametiisikuga ühine majapidamine,
  • isik, kelle tegevust ametiisik tööväliselt mõjutab (nt võib siia kuuluda eksabikaasa),
  • juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule või joonisel toodud seotud isikule,
  • juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise või joonisel toodud seotud isik ja isik, kelle tegevust ametiisik tööväliselt mõjutab.

Kas elukaaslane on seotud isik?

  • Jah
  • Ei

Huvide konflikt

Mida teha huvidega?

Kõigil inimestel on huvid.

Inimesed täidavad elu jooksul väga paljusid erinevaid rolle ja erinevates rollides on meil erinevad huvid.

  • Äriühingu omanikul on huvi, et ta äri toodaks kasumit.
  • Linna või valla elanikul on huvi, et avalik teenus (haridus, arstiabi, lastehoid) oleks kättesaadav.
  • Lapsevanemal on huvi, et lapsel läheks koolis hästi.
  • Arstil on huvi, et patsient saaks terveks.

Huvide omamine ei tähenda, et see tooks tingimata kaasa konflikti eri huvide vahel.

Huvide konfliktis eristatakse avalikke ja erahuvisid.

Avalikud huvid

on seotud inimeste tööalaste kohustustega edendada kas ühiskonna või tööandja eesmärke.

Erahuvid

on inimese isiklikud huvid, mis on seotud tema enda või tema lähedaste inimeste isiklike eesmärkidega.

Huvide konflikt

tekib olukorras, kui otsuste tegemisel lähtutakse erahuvist, kuigi professionaalne või tööalane roll nõuaks otsust, kus kõiki koheldakse võrdselt või kellelegi, sealhulgas ka iseendale ei looda eelistingimusi.

Huvide konflikt võib tekkida kõigis ühiskonna sektorites, nii avalikus sektoris, meedias, teaduses, äris kui mittetulundussektoris. 2013. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 54% Euroopa Liidu riikide ettevõtteid tajusid  huvide konflikti laialdast mõju hangete läbiviimise protseduurides. 

Mis on huvide konflikt?

Huvide konflikt 

  • on konflikti ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, kus ametiisiku erahuvid mõjutavad tema ametikohustuste täitmist

Rollikonflikt 

  • on, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt - ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad.

 

Vaata lisaks Euroopa Komisjoni õiguslikku analüüsi huvide konfliktist (i.k) 

Kas tegemist on huvide konfliktiga?

  • Juhatuse liikmele pakutakse ettevõtte lepingulise reisiteenuse pakkuja poolt perereisi 25% soodsamalt.
  • Ettevõtte juht vallandab töötaja, kellega tal oli isiklik suhe, kuid see lõppes.
  • Ettevõte plaanib tehasele uut sisseseadet ning juhatuse liige külastab tootmisettevõtet, kes sisseseade ehitab
  • Ettevõtte nõukogus arutatakse riigihanke tingimusi. Nõukogu liige esitab oma erafirma pakkumuse riigiettevõtte hankele.
  • Ametnik aitab kiirendada naabrimehe ehitusloa menetlemist, kuna naabrimees võttis suusareisile kaasa tema lapse.
  • Ettevõtte juhi endise klassivenna osalusega firma osaleb hankel.
  • Ettevõttele saadetakse tasuta tutvumispakett kahele uude spa-hotelli. Juhatus otsustab selle anda juhatuse liikmele, kellel on neli last.
  • Auditi komitee liige soovitab auditi läbiviimiseks endaga seotud pakkujat
  • Äriühingu nõukogu liige soovitab sponsorkorras toetada enda juhitavat mittetulundusühingut
  • Sihtasutuse juhatuse liige avaldab arvamust naabrimehest pakkuja kohta

Korruptsioonivormid

Lai, sotsioloogiline lähenemine

Nagu varasemalt öeldud, puudub korruptsioonil üheselt aktsepteeritud, täpne määratlus.

  • korruptsioon on ühiskondlik nähtus
  • erinevad riigid defineerivad korruptsioonisüüteod erinevalt
  • korruptiivsete tegude määratlemisel puudub ühtne süsteem
  • juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt

Korruptsiooniveebis leiab ülevaate enamlevinud korruptsioonivormidest.

Korruptsioonivastase seaduse lähenemine

Eesti Vabariigis defineerib korruptsioonisüütegusid Korruptsioonivastane seadus ja Karistusseadustik.

Korruptsioonivastane seadus keelab:

  • korruptiivse tulu saamise (§4)
  • ametiseisundi korruptiivse kasutamise

  • avaliku vahendi korruptiivse kasutamise

  • mõju korruptiivse kasutamise 

  • siseteabe korruptiivse (§5)

Järgnevad teemad korruptsiooni käsitlemisel lähtuvad sellest jaotusest.

Karistusõiguslik lähenemine

Karistusseadustik sätestab süütegude koosseisud ja nende eest määratavad karistused.

Süüteod võivad olla väärteod või kuriteod sõltuvalt nende ühiskonnaohtlikkusest ja vastavalt karistuse raskusest.

Valik süütegusid, mis on käsitletavad korruptsioonina.

  • Altkäemaksu võtmine, vahendamine, andmine (KarS §§ 294, 296, 298)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega
  • Ametialane võltsimine (Kars § 299)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega
  • Kelmus (KarS §209)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega
  • Mõjuvõimuga kauplemine (KarS § 298(1))
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega
  • Usalduse kuritarvitamine (KarS § 217(2))
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega
  • Omastamine (KarS § 201)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega
  • Altkäemaksu võtmine ja andmine erasektoris (KarS § 402 (3,4))
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega

Korruptiivne tulu

Seadus ütleb

Korruptiivne tulu

on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena.

Mida teha?

Ametiisik peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile üle andma. Kui soodustuse üleandmine ei ole võimalik, peab ametiisik selle asemel tasuma soodustuse turuväärtuse. Üleantud soodustus või selle väärtus rahas antakse riigi omandisse või saadetakse tagasi, kui seadus nii sätestab.

Mida peaks juht tegema?

Sageli tekib ettevõtetes olukord, kus on vaja sisseseadeid uuendada. 

Juhtumis edasi liikumiseks kliki vastust all vasakul.

Ametiseisundi kuritarvitamine

Seadus ütleb

Ametiseisundi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule

Avaliku vahendi kuritarvitamine

Seadus ütleb

Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Mõju kuritarvitamine

Seadus ütleb

Mõju korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Siseteabe kuritarvitamine

Seadus ütleb

Siseteabe korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Mida peaks omavalitsuse äriühingu nõukogu liige tegema?

Kuidas vältida korruptsiooni?

Eetilise organisatsiooni komponendid

Eetilise organisatsiooni loomine eeldab terviklikku lähenemist, kus poliitikate kujundamine on toetatud kontrollisüsteemide loomisega.

Mida teha ettevõttes korruptsiooni vältimiseks

  1. Loo süsteem väärtegudest teavitamiseks.
  2. Mõtle läbi organisatsiooni poliitikad korruptsiooni ennetamiseks.
  3. Koolita töötajaid.
  4. Nõua kolmandatelt osapooltelt hoolsuskohustusest kinnipidamist.
  5. Monitoori kingituste ja soodustuste andmist ja vastuvõtmist.
  6. Uuri kahtlaseid juhtumeid.
  7. Vii läbi regulaarseid auditeid ja sisekontrolle.

Maailmapanga soovitused (inglise keeles)

Vaatamiseks vajuta siia

Kui kahtlustad korruptsiooni

Seadus ütleb

Ametiisikul ei ole lubatud varjata talle teada olevat:

  • korruptiivse tulu nõudmist, vahendamist ja saamist;
  • ametiseisundi korruptiivset kasutamist;
  • avaliku vahendi korruptiivset kasutamist;
  • mõju korruptiivset kasutamist;
  • siseteabe korruptiivset kasutamist 

või muud korruptsioonijuhtumit.

Millal pöörduda?

Korruptsioonist tuleb teatada põhjendatud kahtluse korral juhul, kui ametikandja on:

  • rikkunud seadust; 
  • riigi varaga vääralt käitunud; 
  • võimu kuritarvitanud; 
  • osalenud otsuse või toimingu tegemisel, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.

Kuhu pöörduda?

Korruptsioonist saab teada anda pöördudes isiklikult või  teate vormis:

  • Keskkriminaalpolitseisse kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega; 
  • Kaitsepolitseiametisse, kui tegu on kõrgete riigiametnikega (president, Riigikogu liige, minister, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu kõrgem ametnik; Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja); 
  • Riigiprokuratuuri, kui tegu on õiguskaitseasutustes töötavate ametnikega (nt politseinikega).

Vaata lisaks

Kokkuvõte

Programmi tegijad

Sisu ja loogika: