Korruptsiooniriskid riigi- ja KOV osalusega ettevõtetes (test102016)

Õppevahendi eesmärk on vähendada korruptsiooniriske riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äruühingutes ja sihtasutustes. Õppevahend on loodud riigi ja kohalike omavalitsuste ettevõtete juht- ja kontrollorganite liikmetele, kes täidavad avalikku ülesannet ja kelle tegevuses on seetõttu suuremad korruptsiooniriskid .

Eesmärgid: 

  1. Anda teadmisi korruptsiooni mõistest ja vormidest.
  2. Ennetada korruptsiooniohtlike olukordade tekkimist.
  3. Suurendada teadmisi korruptsiooniennetusmeetmetest.
  4. Suurendada avalikkuse usaldust riigi ja kohaliku omavalituse ettevõtete vastu.

Õppevahend on vabalt kasutatav kõigile huvilistele. Õppevahendi osade taasesitamine on lubatud eeldusel, et lisatud on vastav viide.

Programmi läbimiseks vajalik info

Programmi loogika

Õppevahendit saab kasutada nii individuaalõppes kui sisekoolitustel. 

  • Varu aega. Programmi läbimine individuaalselt võtab aega ligikaudu tunni. 
  • Programmi saab läbida osadena.
  • Juhtumites edasi liikumiseks kliki väksemas kirjas lausel all vasakul.
  • Osade teemade juures on link antud teema kohta lisainfot pakkuvale välisleheküljele. Osa välislehekülgi on inglise keeles.

Millised on ettevõtte juhatuse esimehe valikud?

Korruptsioonialastest teadmistest ei ole kasu teoorias. Teadmistel on väärtus, kui neid kasutatakse praktikas. Seepärast alustame juhtumiga.

Juhtumis edasiliikumiseks kliki all vasakul oleval lausel.

Miks peaks programmi läbi tegema?

Korruptsiooni sõna kõlab hirmutavalt. Mõeldakse, et kui ma pean korruptsiooni peale mõtlema, kas ma siis olen korruptant? Sageli taandub korruptsiooni probleem kas teadmatusele või hoolimatusele.

Teadlikkus sellest, mis on korruptsioon ja millised on korruptsiooni vormid, võimaldab tegevusi ja otsuseid korruptsiooni ennetavalt planeerida.

Olukord, kus võimu või positsiooni omaval isikul on isiklikud huvid, mis mõjutavad või näivad mõjutavat tema sõltumatut ja ausat tegutsemist, võib viia huvide konfliktini.

Erasektoris kaitsevad ettevõtte (era)huvi omanikud.

Avalikus sektoris on avalike ettevõtete omanikuks riik või kohalik omavalitsus. Omanikuhuvi on avalik huvi, kuid selle kaitsmine on palju keerukam. Küsimus on selles, kas "mõisa köis, las lohiseb" või teadvustatakse oma vastutust avaliku huvi edendamisel.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingute, tulundusasutuste või sihtasutuste puhul, kus igapäevane tegevus toimub ärikeskkonnas ja pigem ärireegleid silmas pidades, on keerulisem tõhususe ja mõjususe kõrval silmas pidada avaliku huvi teenimist.

  • Riigi äriühingute omanduses on  ligemale veerand kogu avaliku sektori varast!

Mida ütleb äriseadustik?

§ 146.  Asutajate, juhatuse ja nõukogu liikmete vastutus osaühingu asutamisel

 (1) Osaühingu asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt osaühingu asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 1. lõikes nimetatud varaga sissemaksete tegemisega või muude kohustuste rikkumisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.

§ 187.  Juhatuse liikmete vastutus

 (1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

 (2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Riigipuu

Järgnev skeem aitab selgitada, kus riigi ja KOV ettevõtted riigipuus asuvad.

Riigipuu näitab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega ettevõtted on osa avalikust sektorist.

Mida peab organisatsioon tegema?

Iga avaliku sektori organisatsiooni põhiprintsiip peaks olema korruptsioonivaba toimimine. Arvestades avaliku sektori organisatsioonide mitmekesisust ei ole mõistlik ette kirjutada, mida teha korruptsiooni ennetamiseks igas üksikus organisatsioonis. Seetõttu on vastutus antud organisatsioonidele

Korruptsioonivastane seadus §3 (3)

Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku:
 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse;
 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli

Millal peaks olukorda kriitiliselt analüüsima?

Sageli on keeruline otsustada, milliste juhtumite puhul peaks valvsust ilmutama.

Neli lihtsat küsimust

  1. Kas kõik osapooled on tegutsenud läbipaistvalt, ilma varjamise või salatsemiseta? (salatseja test)
  2. Kas oled valmis lähedastele antud juhtumist kõik ära rääkima? (ema test)
  3. Kas oled valmis, et olukorda kajastatakse meedias? (meedia test)
  4. Kas antud juhtum toob organisatsioonile tunnustust? (turundustest)

Kui vastus mõnele küsimusele on EI, tuleb korruptsiooniriskide hindamiseks olukorda kriitiliselt analüüsida.

Lühendid

KOV - kohalik omavalitsus

KVS - Korruptsioonivastane seadus

KarS - Karistusseadustik

UN - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

CoE - Euroopa Nõukogu

Panustajad

Materjali loomisele aitasid kaasa...

Korruptsiooni käsitlused

Korruptsiooni üldine definitsioon

Korruptsioonil puudub üheselt kokkulepitud juriidiline definitsioon. Põhjuseks on asjaolu, et arusaam sellest, milliseid tegusid ja mis valdkondades tuleks taunida, muutub pidevalt koos ühiskonnaga. Kõik korruptsiooni käsitlused kannavad ühte mõtet: korruptiivne on selline tegutsemine, kus kuritarvitatakse tänu ametile või positsioonile saadud võimu isiklikuks hüveks. (Transparency International, inglise keeles) 

Avaliku sektori korruptsioon

Avaliku sektori korruptsioon takistab avalike teenuste efektiivset kättesaadavust, vähendab  avalike asutuste usaldusväärsust ja suurendab avalike vahendite kulutusi. (OECD i. k.)

Asi ei ole ainult EETIKAS.

Hinnanguliselt on kulutused korruptsioonile enam kui 5% maailmamajanduse SKPst, mis on ligikaudu 2,6 triljonit US dollarit (Maailma Majandusfoorumi andmed).

Maailmapanga andmetel makstakse igal aastal üle 1 triljoni US dollari altkäemaksudeks.

Korruptsiooni lai või sotsioloogiline käsitlus

Lai käsitlus määratleb korruptsioonina igasugust rikutud (ld. corruptio - (moraalne) rikkumine, rikutus, eksitamine, altkäemaksu andmine, äraostmine) tegu, mis ei ole kooskõlas ametile esitatavate ootustega.

  • Laia käsitluse puhul määratletakse korruptiivsetena ka ebaeetilised teod.

Korruptsiooni kitsas või juriidiline käsitlus

Kitsas käsitlus määratleb korruptsiooni konkreetse maa juriidilises raamistikus. Eri riikides kehtivad erinevad seadused, mis võivad korruptsioonikuritegusid erinevalt käsitleda. 

Eestis kehtib korruptsioonivastane seadus, mis reguleerib korruptsiooni ennetamist, selle õiguslikku alust ning vastutust. Korruptsiooni kuriteod ning karistused on toodud karistusseadustiku eriosas.

Rahvusvaheline äri

Rahvusvahelise äri puhul on oluline teada ja tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste normidega. Eesti on ühinenud OECD rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga (OECD konvensioon, i.k.).

Ei ole vahet, millises riigis eesti ettevõtja pakub või võtab altkäemaksu (vaata lisaks), et Eesti seaduste järgi uurimist alustada ja vajadusel karistada.

Suur või poliitiline korruptsioon

Suure korruptsioonina määratletakse kõrgemate ametikohtade võimu väärkasutamist väheste hüvanguks paljude arvelt. 

Poliitiline korruptsioon on olukord, kus poliitilised otsustajad manipuleerivad ressursside  ja finantside jagamisel poliitikate, institutsioonide ja protseduurireeglitega, et kindlustada enda võim, staatus ja heaolu.

  • Selle näiteks on parlamendi otsused väikese huvigrupi hüvanguks, kes on parteisid toetanud või ministri määrused teatud ettevõtetele eelisolukorra loomiseks. 

 

Väike või tänavakorruptsioon

Tänavakorruptsioon on inimesele usaldatud võimu väärkasutamine igapäevases asjaajamises kodanikega, kes taotlevad mingit avalikku hüve. 

  • selle näiteks on altkäemaks lasteaia juhatajale lasteaiakoha saamiseks või meelehea ametnikule vajaliku loa saamise kiirendamiseks

Millise korruptsiooniga on tegu?

  • Tänavakorruptsioon on, kui
    lasteaia juhataja võtab lasteaeda vastu lapse, kelle vanem ehitab lasteaeda raamaturiiulid
  • Rahvusvaheline korruptsioon on, kui
    rahvusvaheline firma maksab presidendi tütrele altkäemaksu, et sillutada sisenemist riigi turule
  • Poliitiline korruptsioon
    poliitik määrab riigi suurettevõtte nõukokku erakonnale lojaalsed inimesed, et saavutada erakonna kontroll nõukogu töö ja rahavoogude üle

ÜRO ülevaade korruptsiooniprobleemist (video inglise keeles)

Vaatamiseks vajuta siia

Avalik ülesanne ja ametiisik

Mis on avalik ülesanne?

Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole.

Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded, kus  tingimata ei pea olema tegu täidesaatva võimu volituste kasutamisega.  Riigikohtu (3-3-4-1-10) hinnangul on tegemist muuhulgas ülesandega, mis on tuletatav tõlgendamise teel.

Avalik ülesanne võib olla järgmiste teenuste pakkumine:

  • haridusteenused 
  • tervishoiuteenused 
  • sotsiaalteenused.

Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohus 3-1-1-98-15).

Avaliku teenuse osutamise kohustuse võib ametiasutus panna teenust pakkuvale üksusele, näiteks:

  • lennundus-, raudtee- ja maanteveo ettevõtjatele
  • energiatootjatele
  • ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniteenuse pakkujatele
  • teede koristajatele.

Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik. Avalikku ülesannet tuleb täita ausalt ja erapooletult.

Vaata lisa korruptsiooniveebist 

Avalike ettevõtete avalik ülesanne

Avalik ettevõtja on Konkurentsiseaduse § 31 lg 31 kohaselt ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et riigi osaluse valitsemine saab toimuda üksnes avalikes huvides!

Riigivara valitsemine riigi äriühingutes ja sihtasutustes on avalik ülesanne!

Riigivaraseadus

§ 8.  Riigivara valitsemise põhimõtted

 (1) Riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

 (4) Tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada.

 (5) Riigivara valitseja peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

§ 10.  Riigivara valitsemise eesmärk

 (1) Riigivara valitsetakse:
 1) riigivõimu teostamiseks;
 2) muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil;
 3) tulu saamiseks;
 4) reservina säilitamiseks.

Kes on ametiisik?

Ametiisiku definitsioon KVS §2 ja KarS §288

Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Mida see tähendab?

Ametiisikuks olemine tuleneb ametiseisundist, mitte vastupidi!

Ametiisik (korruptsioonivastase seaduse mõiste) on iga isik, kes täidab avalikku ülesannet ja kellel on selle ülesande täitmiseks ametiseisund. 

Ametiseisund on pädevus teha teise isiku suhtes siduvaid otsuseid või toiminguid. 

  • Ametiseisund võib tuleneda nii õigusaktist, asutuse siseaktist kui ka kokkulepitud tegelikust töökorraldusest.

Otsuse tegemise pädevuseks loetakse ka otsuse tegemises osalemist (nt otsustava kogu liikmena või otsustamise eri etappides) või otsuse sisulist suunamist.

Üldjuhul on kõik riigi või kohaliku omavalitsuse ettevõtete juht- ja kontrollorgani liikmed ametiiskud!

Vaata lisa korruptsiooniveebist 

Mis on ametiseisund?

Ametiseisund (KVS)

Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:


 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises.

  • Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt


 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises.

  • Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Mida see tähendab?

Ametiseisund on pädevus (õigust või kohustus) avaliku ülesande täitmisel teha teist isikut mõjutav otsus või toiming või osaleda selle tegemises. Selline pädevus võib tuleneda nii õigusaktist, lepingust kui ka asutuse faktilisest töökorraldusest.

Riigikohus on leidnud, et ametiisiku seisundi saamiseks piisab, kui isik on faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi, sõltumata sellest, kas tema ametialased kohustused on välja toodud eraldi töölepingu lisana; isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametiasutuses.

Vaata lisa korrutpsiooniveebist

Mis tingimustel võib inimene olla ametiisik?

  • Tal on ametiseisund
  • Täidab talle pandud ülesandeid alaliselt
  • Täidab talle pandud ülesandeid ajutiselt
  • Täidab talle pandud ülesandeid tasu eest
  • Täidab talle pandud ülesandeid tasuta
  • Täidab talle pandud ülesandeid teenistuses olles
  • Täidab talle pandud ülesandeid vabakutselisena
  • Täidab talle pandud ülesandeid lepingu alusel
  • Täidab talle pandud ülesandeid nimetamise alusel
  • Täidab talle pandud ülesandeid valimise alusel

Kas tegemist on avaliku ülesandega?

  • Riigi maanteede korrashoid
  • Toidukaupade kättesaadavuse tagamine
  • Energiavarustuse tagamine läbi siseriikliku ja ülepiirilise energiataristu haldamise ja arendamise
  • Tehnoloogia võimaluste kättesaadavuse tagamine
  • Hasartmängupoliitika elluviimine

Millised piirangud ametiisikule kehtivad (KVS)?

Keelatud on 

 1) korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine;
 2) ametiseisundi korruptiivne kasutamine;
 3) avaliku vahendi korruptiivne kasutamine;
 4) mõju korruptiivne kasutamine;
 5) siseteabe korruptiivne kasutamine

Mida ei tohi (toimingupiirangud):

Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:
 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Samuti on keelatud anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust ametiisiku asemel.

Tegevuse piiramine

Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (edaspidi kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid.

Seadusega võib piirata teatud ametiisikute kõrvaltegevust.

Mis juhul võib sattuda kriminaaluurimise alla?

Kui inimene rikub aususe kohustust (KarS järgi).

Aususe kohustuse rikkumine toimub juhul, kui ametiisik

  • võtab, vahendab või annab altkäemaksu
  • kaupleb mõjuvõimuga
  • paneb toime ametialase võltsimise
  • rikub riigihangete teostamise nõudeid
  • rikub toimingupiiranguid (teeb tegusid, mis on ametiisikul keelatud)
  • paneb toime kelmuse
  • omastab avalikku vara

Kes on ametiisikuga seotud isikud?

Lisaks on seotud isikud

  • kellel on ametiisikuga ühine majapidamine,
  • isik, kelle tegevust ametiisik tööväliselt mõjutab (nt võib siia kuuluda eksabikaasa),
  • juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule või joonisel toodud seotud isikule,
  • juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise või joonisel toodud seotud isik ja isik, kelle tegevust ametiisik tööväliselt mõjutab.

Kas elukaaslane on seotud isik?

  • Jah
  • Ei

Huvide konflikt

Mida teha huvidega?

Kõigil inimestel on huvid.

Inimesed täidavad elu jooksul väga paljusid erinevaid rolle ja erinevates rollides on meil erinevad huvid.

  • Äriühingu omanikul on huvi, et ta äri toodaks kasumit.
  • Linna või valla elanikul on huvi, et avalik teenus (haridus, arstiabi, lastehoid) oleks kättesaadav.
  • Lapsevanemal on huvi, et lapsel läheks koolis hästi.
  • Arstil on huvi, et patsient saaks terveks.

Huvide omamine ei tähenda, et see tooks tingimata kaasa konflikti eri huvide vahel.

Huvide konfliktis eristatakse avalikke ja erahuvisid.

Avalikud huvid

on seotud inimeste tööalaste kohustustega edendada ühiskonna või tööandja eesmärke.

Erahuvid

on inimese isiklikud huvid, mis on seotud tema enda või tema lähedaste inimeste isiklike eesmärkidega.

Huvide konflikt

tekib olukorras, kui otsuste tegemisel lähtutakse erahuvist, kuigi professionaalne või tööalane roll nõuaks otsustamist, kus kõiki koheldakse võrdselt või kellelegi, sealhulgas ka iseendale ei looda eelistingimusi. Avaliku hüve seisukohast on oluline kõigi osapoolte võrdne kohtlemine.

Pane tähele! Huvide konflikti puhul käsitletakse seotud isikuid laiemalt kui seaduses. Eeliste loomises mingile endaga seotud grupile või konkreetsele inimesele võib olla huvide konflikt.

  • Näiteks eelistatakse hankes head sõpra, kellega koos käiakse sportimas.
  • Näiteks eelistatakse kontoritarvete ostmisel klassikaaslase firmat, kuna klassi kokkutulekul kurtis ta oma firma kehva käekäiku. 

Huvide konflikt võib tekkida kõigis ühiskonna sektorites, nii avalikus sektoris, meedias, teaduses, äris kui mittetulundussektoris. 

2013. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 54% Euroopa Liidu riikide ettevõtteid tajusid  huvide konflikti laialdast mõju hangete läbiviimise protseduurides. 

Mis on huvide konflikt?

Huvide konflikt 

  • on konflikti ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, kus ametiisiku erahuvid mõjutavad tema ametikohustuste täitmist.

Rollikonflikt 

  • on, kui üks rollidest on vastuolus teisega.
  • Rollidevaheliseses konfliktis on  ühe inimese mitu rolli vastuolulised.
  • Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad.
    • Rollikonflikti näiteks on olukord, kus valdkonna spetsialist on saanud ettevõtte juhiks ja ta eraldab oma valdkonna arendamiseks rohkem ressursse.

 

Vaata lisaks Euroopa Komisjoni õiguslikku analüüsi huvide konfliktist (i.k.) 

Kas tegemist on huvide konfliktiga?

  • Juhatuse liikmele pakutakse ettevõtte lepingulise reisiteenuse pakkuja poolt perereisi 25% soodsamalt
  • Ettevõtte juht vallandab töötaja, kellega tal oli isiklik suhe, kuid see lõppes
  • Ettevõte plaanib tehasele uut sisseseadet ning juhatuse liige külastab tootmisettevõtet, kes sisseseade ehitab
  • Ettevõtte nõukogus arutatakse riigihanke tingimusi. Nõukogu liige esitab oma erafirma pakkumuse riigiettevõtte hankele
  • Ametnik aitab kiirendada naabrimehe ehitusloa menetlemist, kuna naabrimees võttis suusareisile kaasa tema lapse
  • Ettevõtte juhi endise klassivenna osalusega firma osaleb hankel
  • Ettevõttele saadetakse tasuta tutvumispakett kahele uude spa-hotelli. Juhatus otsustab selle anda juhatuse liikmele, kellel on neli last
  • Auditi komitee liige soovitab auditi läbiviimiseks endaga seotud pakkujat
  • Äriühingu nõukogu liige soovitab sponsorkorras toetada enda juhitavat mittetulundusühingut
  • Sihtasutuse juhatuse liige avaldab arvamust naabrimehest pakkuja kohta

Huvide avaldamine

Huvide konflikti ennetamiseks on ametiisikul huvide avaldamise kohustus.

KVS § 12. Huvide avaldamise kohustus

 (1) Deklaratsiooniga avaldab selleks kohustatud ametiisik (edaspidi deklarant) andmed temale kuuluva vara ja muude asjaolude kohta eesmärgiga teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta need kontrollitavaks.

Huvide deklaratsiooni peavad esitama

  •  13) konkurentsiseaduse tähenduses avaliku ettevõtja juhtorgani liige, kui sellise kohustuse on kehtestanud ettevõtjas riigi valitseva mõju korral seda teostav minister, kohaliku omavalitsuse valitseva mõju korral selle omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku valitseva mõju korral selle isiku nõukogu või sellega võrreldav organ;
  •  14) riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutatud sihtasutuse juhtorgani liige, kui sellise kohustuse on kehtestanud riigi õigusi teostav minister, kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ;
  •  15) isik, kellele on seadusega või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või toimingu tegemise pädevus, kui sellise kohustuse on kehtestanud isiku üle järelevalvet teostav minister, kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ.

Avaliku sektori huvide konflikti käsiraamat

OECD käsiraamat huvide konflikti käsitlemisest avalikus sektoris on tõlgitud eesti keelde. Raamatu veebiversiooni leiad siit.

Korruptsioonivormid

Lai, sotsioloogiline lähenemine

Nagu varasemalt öeldud, puudub korruptsioonil üheselt aktsepteeritud, täpne juriidiline määratlus. 

Üldistavalt:

  • korruptsioon on ühiskondlik nähtus
  • erinevad riigid defineerivad korruptsioonisüütegusid erinevalt
  • korruptiivsete tegude määratlemisel puudub ühtne süsteem
  • juhtumeid klassifitseeritakse erinevalt

Eesti Vabariigis defineerib korruptsioonisüütegusid Korruptsioonivastane seadus ja Karistusseadustik.

Korruptsiooniveebis leiab ülevaate enamlevinud korruptsioonivormidest.

Karistusõiguslik lähenemine

Karistusseadustik sätestab süütegude koosseisud ja nende eest määratavad karistused.

Süüteod võivad olla väärteod või kuriteod sõltuvalt nende ühiskonnaohtlikkusest ja vastava karistuse raskusest.

Valik süütegusid, mis on käsitletavad korruptsioonina.

  • Altkäemaksu võtmine, vahendamine, andmine (KarS §§ 294, 296, 298)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega
  • Ametialane võltsimine (Kars § 299)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega
  • Kelmus (KarS §209 lg2 p2)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega
  • Mõjuvõimuga kauplemine (KarS § 298 lg1)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega
  • Usalduse kuritarvitamine (KarS § 217 lg2)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega
  • Omastamine (KarS § 201 lg 2 p3)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega
  • Altkäemaksu võtmine ja andmine erasektoris (KarS § 402 lg3, 4)
    • karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega

Korruptsioonivastase seaduse lähenemine

Korruptsioonivastane seadus keelab:

§4 

  • korruptiivse tulu saamise 
  • ametiseisundi korruptiivse kasutamise

  • avaliku vahendi korruptiivse kasutamise

  • mõju korruptiivse kasutamise 

§5

  • siseteabe korruptiivse kasutamise

Järgnevad teemad korruptsiooni käsitlemisel lähtuvad sellest jaotusest. Lisaselgitusi Korruptsioonivastase seaduse koht loe siit.

Korruptiivne tulu

Korruptiivne tulu

on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus.

Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena.

Mida teha?

Ametiisik peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile.

Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile üle andma.

Kui soodustuse üleandmine ei ole võimalik, peab ametiisik selle asemel tasuma soodustuse turuväärtuse. Üleantud soodustus või selle väärtus rahas antakse riigi omandisse või saadetakse tagasi, kui seadus nii sätestab.

Mida peaks juht tegema?

Sageli tekib ettevõtetes olukord, kus on vaja ettevõtte sisseseadeid uuendada. 

Juhtumis edasi liikumiseks kliki vastust all vasakul.

Kingitused

Kõige kindlamaks viisiks kingituste probleemi lahendamisel on kehtestada ettevõtte kingitustepoliitika, kus sõnastatakse kingituste võtmise ja andmise printsiibid ning hinna ülempiir. 

Lihtsad reeglid aitavad otsuseid teha. Kas kingitus on

  • Lilled
  • Suitsukala
  • Ämbritäis koort
  • Firma pastapliiats
  • Koolituse jaotusmaterjal
  • Disainkäekell
  • Kinkekaardid
  • Boonusreis pikaaegsele koostööpartnerile
  • Välisdelegatsiooni meened
  • Vein
  • Konjak
  • Partneri teenuste erisoodushinnaga kasutamine
Korruptiivseks ei loeta kingitusi, mis ei ole seotud ametikohustustega ja mida võib pidada tavapäraseks viisakusavalduseks. Märgi ära, milliseid kingitusi võib sellisteks lugeda.

Ametiseisundi kuritarvitamine

Ametiseisundi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Avaliku ettevõtte nõukogu liikme valikud

  • Head algatust tuleb toetada! Nõukogu liige hääletab taotluse rahuldamise poolt, kuna ei saa ise mingit kasu, vaid raha läheb kohaliku elu edendamiseks.
  • Nõukogu liige selgitab koosolekul MTÜ tegevuse ja rahataotluse tagamaid, kuid ise hääletamisest osa ei võta.
  • Nõukogu liige näeb antud olukorras huvide konflikti ja otsustamisel osalemises toimingupiirangu rikkumise ohtu ning väljub koosolekuruumist MTÜ rahataotluse arutamise ja otsustamise ajaks.

Nõukogu liige on aktiivne tervisespordi propageerija ja kuulub MTÜ Terviserajad juhatusse. MTÜ eesmärgiks on terviseradade valgustamine, et oleks võimalik sportida ka pimedal ajal. MTÜ pöördub KOV ettevõtte poole toetuse saamiseks, et viia ellu kohaliku terviseraja valgustamise projekt.

Nõukogu koosolekul on arutlusel ka MTÜ taotlus. Mida peaks nõukogu liige tegema?

Avaliku vahendi kuritarvitamine

Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Ettevõtte vara kasutamine

Juhatuse liikmel on õigus kasutada ametiautot erasõitudeks. Seekord otsustatakse suvilasse sõita abikaasa autoga, kütust ostetakse ettevõtte krediitkaardiga. Kas nii võib?

  • Jah, sest vahet ei ole, millisesse autosse tangitakse, kui juhatuse liige seda kasutab.
  • Ei, sest avalikud vahendid, antud juhul ettevõtte krediitkaart on antud juhatuse liikme kasutada tööülesannete täitmiseks.

Mõju kuritarvitamine

Mõju korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Siseteabe kuritarvitamine

Siseteabe korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Mida peaks omavalitsuse äriühingu nõukogu liige tegema?

Kuidas vältida korruptsiooni?

Eetilise organisatsiooni komponendid

Eetilise organisatsiooni loomine eeldab terviklikku lähenemist, kus poliitikate kujundamine on toetatud kontrollisüsteemide loomisega.

Mida teha ettevõttes korruptsiooni vältimiseks

Kõige olulisem korruptsiooni ennetamise ja eetilise organisatsiooni saavutamise vahend on juhtide eeskuju. Nii Eesti kui rahvusvahelised uuringud näitavad, et töötajad järgivad juhte.

2013. viidi läbi eetikauuring avalikus teenistuses, kus muuhulgas küsiti, kuidas tõsta eetilist kultuuri. Vastused (koos võrdlusega varasemate aastatega) leiad järgmisest tabelist. 

​Soovitused organisatsioonile

  1. Loo süsteem väärtegudest teavitamiseks.
  2. Mõtle läbi organisatsiooni poliitikad korruptsiooni ennetamiseks.
  3. Koolita töötajaid.
  4. Nõua kolmandatelt osapooltelt hoolsuskohustusest kinnipidamist.
  5. Monitoori kingituste ja soodustuste andmist ja vastuvõtmist.
  6. Uuri kahtlaseid juhtumeid.
  7. Vii läbi regulaarseid auditeid ja sisekontrolle.

Maailmapanga soovitused (inglise keeles)

Vaatamiseks vajuta siia.

Kui kahtlustad korruptsiooni

Seadus ütleb

Ametiisikul ei ole lubatud varjata talle teada olevat:

  • korruptiivse tulu nõudmist, vahendamist ja saamist;
  • ametiseisundi korruptiivset kasutamist;
  • avaliku vahendi korruptiivset kasutamist;
  • mõju korruptiivset kasutamist;
  • siseteabe korruptiivset kasutamist 

või muud korruptsioonijuhtumit.

Millal pöörduda?

Korruptsioonist tuleb teatada põhjendatud kahtluse korral juhul, kui ametikandja on:

  • rikkunud seadust; 
  • riigi varaga vääralt käitunud; 
  • võimu kuritarvitanud; 
  • osalenud otsuse või toimingu tegemisel, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.

Kuhu pöörduda?

Korruptsioonikahtluse korral võib pöörduda politseisse 

Vajadusel tagatakse teataja anonüümsus.

Vaata ka videot siit.

Korruptsioonist saab teada anda pöördudes isiklikult või  teate vormis:

  • Keskkriminaalpolitseisse kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega; 
  • Kaitsepolitseiametisse, kui tegu on kõrgete riigiametnikega (president, Riigikogu liige, minister, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu kõrgem ametnik; Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja); 
  • Riigiprokuratuuri, kui tegu on õiguskaitseasutustes töötavate ametnikega (nt politseinikega).

Vaata lisaks