Korruptsiooniriskid riigi- ja KOV osalusega äriühingutes ja sihtasutustes

Viimasel aastal on meedias kajastamist leidnud mitmed korruptsioonijuhtumid, kus osapooleks on olnud riigi äriühingute juht- või kontrollorganite liikmed. Korruptsioonijuhtumid vähendavad avalikkuse usaldust ning seavad kahtluse alla riigi või kohaliku omavalitsuse suutlikkuse majandada heaperemeheikult ning riigi või kohaliku omavalitsuse huvides. Seetõttu on riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmete korruptsioonialane teadlikkus võtmeküsimus vähendamaks korruptsiooniriske avalikus sektoris. Õppevahendi eesmärgiks on ärgitada riigi ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmeid korruptsiooniteemadel mõtlema, korruptsiooniohtlikke olukordi ära tundma ning korruptsiooni ennetamise meetmeid oma asutuses rakendama.

Programmi läbimiseks vajalik info

Programmi loogika

Varu aega. Mõtlemine ja analüüsimine on parimad meetodid uue teadmise omandamiseks. Programmi läbimine võtab aega ligikaudu tunni. Hea on, kui saad kõik teemad järjest läbida. Programmi lõpus saad tagasisidet läbimise edukuse kohta ning osutatakse teemadele, mis vajaksid täiendavat ülevaatamist. 

Programmi sees saab liikuda edasi ja tagasi. Kui ilmub allajoonitud tekst, on selle all link antud teema kohta lisainfot pakkuvale välisleheküljele.

Miks mina peaksin programmi läbi tegema?

Korruptsiooni sõna kõlab hirmutavalt. Sageli mõeldakse, et kui ma pean korruptsiooni peale mõtlema, kas ma siis olen korruptant? Tegelikkuses taandub korruptsiooni probleem kas teadmatusele või hoolimatusele.

Teadlikkus sellest, mis on korruptsioon ja millised on korruptsiooni vormid, võimaldab tegevusi ja otsuseid korruptsiooni ennetavalt planeerida.

Mittehoolimine huvidest, mida tööalases rollis peaks edendama, viib huvide konfliktini.

Erasektoris kaitsevad ettevõtte (era)huvi omanikud.

Avalikus sektoris on omanikuks riik või kohalik omavalitsus. Omanikuhuvi on avalik huvi, kuid selle kaitsmine on palju keerukam. Küsimus on selles, kas "mõisa köis, las lohiseb" või teadvustatakse oma vastutust avaliku huvi ees.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingute, tulundusasutuste või sihtasutuste puhul, kus igapäevane tegevus toimub ärikeskkonnas ja pigem ärireegleid silmas pidades, on keerulisem tõhususe ja mõjususe kõrval silmas pidada avaliku huvi teenimist.

Järgnev skeem aitab selgitada, kus organisatsioonid riigipuus asuvad.

Riigipuu

Mida peab organisatsioon tegema?

Iga avaliku sektori organisatsiooni põhiprintsiip peaks olema korruptsioonivaba toimimine. Arvestades avaliku sektori organisatsioonide mitmekesisust ei ole mõistlik ette kirjutada, mida teha korruptsiooni ennetamiseks. Seetõttu on vastutus antud organisatsioonidele: 

Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku:
 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse;
 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli

Korruptsiooni definitsioon

Korruptsiooni käsitlused

Korruptsioonil puudub üheselt kokkulepitud definitsioon. Põhjuseks on asjaolu, et arusaam sellest, milliseid tegusid ja mis valdkondades tuleks taunida, muutub pidevalt koos ühiskonnaga. Kõik korruptsiooni käsitlused kannavad ühte mõtet: korruptiivne on selline tegutsemine, kus kuritarvitatakse tänu ametile või positsioonile saadud võimu isiklikuks hüveks. (Transparency International

Korruptsiooni lai käsitlus

määratleb korruptsioonina igasugust rikutud (ld. corruptio - (moraalne) rikkumine, rikutus, eksitamine, altkäemaksu andmine, äraostmine) tegu, mis ei ole kooskõlas ametile esitatavate ootustega.

  • Laia käsitluse puhul määratletakse korruptiivsetena ka ebaeetilised teod.

Korruptsiooni kitsas käsitlus

määratleb korruptsiooni konkreetse maa juriidilises raamistikus. Eri riikides kehtivad erinevad seadused, mis võivad korruptsioonikuritegusid erinevalt käsitleda. Eesti Vabariigis kehtib korruptsioonivastane seadus. Aususe kohustuse rikkumist hinnatakse ja karistusi määratakse karistusseadustiku alusel.

Rahvusvahelise äri

puhul on oluline teada ja tegutseda kooskõlas rahvusvaheliste normidega. OECD rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga (OECD konvensioon)on ühinenud ka Eesti. Ei ole vahet, millises riigis altkäemaksu pakutakse või võetakse (vaata lisaks), et Eesti seaduste järgi selle eest karistada.

Suure korruptsioonina

määratletakse kõrgemate ametikohtade võimu väärkasutamist väheste hüvanguks paljude arvelt. 

  • selle näiteks on parlamendi otsused väikese huvigrupi hüvanguks või ministri määrused teatud ettevõtetele eelisolukorra loomiseks 

Väike või tänavakorruptsioon

on ametnikele usaldatud võimu igapäevane väärkasutamine suhetes kodanikega, kes taotlevad avalikku hüve. 

  • selle näiteks on altkäemaks lasteaia juhatajale lasteaiakoha saamiseks või meelehea ametnikule menetlustoimingute kiirendamiseks

Poliitiline korruptsioon 

on olukord, kus poliitilised otsustajad manipuleerivad ressursside  ja finantside jagamisel poliitikate, institutsioonide ja protseduurireeglitega, et kindlustada enda võim, staatus ja heaolu.

Avaliku sektori korruptsioon

takistab avalike teenuste efektiivset kättesaadavust, vähendab  avalike asutuste usaldusväärsust ja suurendab avalike vahendite kulutusi. (OECD)

 

ÜRO ülevaade korruptsiooniprobleemist

Vaatamiseks vajuta siia

Ametiisik

Kes on ametiisik?

Ametiisiku definitsioon KVS §2 ja KarS §288

Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Ametiisik (korruptsioonivastase seaduse mõiste) on iga isik, kes täidab avalikku ülesannet ja kellel on selle ülesande täitmiseks ametiseisund, see tähendab pädevus teha teise isiku suhtes siduvaid otsuseid või toiminguid. Otsuse tegemise pädevuseks loetakse ka otsuse tegemises osalemist (nt otsustava kogu liikmena või otsustamise eri etappides) või otsuse sisulist suunamist. Ametiseisund võib tuleneda nii õigusaktist, asutuse siseaktist kui ka aktsepteeritud tegelikust töökorraldusest.

Vaata lisa korruptsiooniveebist 

Mis juhul võib inimene olla ametiisik?

  • Tal on ametiseisund
  • Täidab talle pandud ülesandeid alaliselt
  • Täidab talle pandud ülesandeid ajutiselt
  • Täidab talle pandud ülesandeid tasu eest
  • Täidab talle pandud ülesandeid tasuta
  • Täidab talle pandud ülesandeid teenistuses olles
  • Täidab talle pandud ülesandeid vabakutselisena
  • Täidab talle pandud ülesandeid lepingu alusel
  • Täidab talle pandud ülesandeid nimetamise alusel
  • Täidab talle pandud ülesandeid valimise alusel

Mis on ametiseisund?

Ametiseisund (KVS)

Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:
 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;
 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Mida see tähendab?

Ametiseisund on pädevus (õigust või kohustus) avaliku ülesande täitmisel teha teist isikut mõjutav otsus või toiming või osaleda selle tegemises. Selline pädevus võib tuleneda nii õigusaktist, lepingust kui ka asutuse faktilisest töökorraldusest.

Riigikohus on leidnud, et ametiisiku seisundi saamiseks piisab, kui isik on faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi, sõltumata sellest, kas tema ametialased kohustused on välja toodud eraldi töölepingu lisana; isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametiasutuses.

Vaata lisa korrutpsiooniveebist

Milline on avalik ülesanne?

Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib määratleda kui seadusega pandud ülesandeid, tingimata ei pea olema tegu täidesaatva võimu volituste kasutamisega.  Riigikohtu (3-3-4-1-10) hinnangul on tegemist muuhulgas ülesandega, mis on tuletatav tõlgendamise teel.

Vaata lisa korruptsiooniveebist 

Kas see võib olla avalik ülesanne?

  • Määran endale preemia
  • Määran kolleegile preemia
  • Otsustan, milline organisatsioon saab toetust

Millised piirangud ametiisikule kehtivad?

Keelatud on

 1) korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine;
 2) ametiseisundi korruptiivne kasutamine;
 3) avaliku vahendi korruptiivne kasutamine;
 4) mõju korruptiivne kasutamine;
 5) siseteabe korruptiivne kasutamine

Tegevuse piiramine

Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (edaspidi kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid.

Seadusega võib piirata teatud ametiisikute kõrvaltegevust.

Mida ei tohi:

Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:
 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;
 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;
 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Samuti on keelatud anda oma alluvale ülesandeks teha toimingut või otsust ametiisiku asemel.

Mis juhul võib sattuda kriminaaluurimise alla?

Aususe kohustuse rikkumine toimub juhul, kui ametiisik

  • võtab, vahendab või annab altkäemaksu
  • kaupleb mõjuvõimuga
  • paneb toime ametialase võltsimise
  • rikub riigihangete teostamise nõudeid
  • rikub toimingupiiranguid (teeb tegusid, mis on ametiisikul keelatud)

Kes on minuga seotud isikud?

Lisaks on seotud isikud

  • kellel on ametiisikuga ühine majapidamine,
  • isik, kelle tegevust ametiisik tööväliselt mõjutab (nt võib siia kuuluda eksabikaasa),
  • juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule või joonisel toodud seotud isikule,
  • juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise või joonisel toodud seotud isik ja isik, kelle tegevust ametiisik tööväliselt mõjutab.

Kas elukaaslane on seotud isik?

  • Jah
  • Ei

Huvide konflikt

Mis on huvide konflikt?

Huvide konflikt 

  • on konflikti ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, kus ametiisiku erahuvid mõjutavad tema ametikohustuste täitmist

Rollikonflikt 

  • on, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt - ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad.

 

Korruptiivne tulu

Seadus ütleb

Korruptiivne tulu

on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista tavapärase viisakusavaldusena.

Mida teha?

Ametiisik peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse vastuvõtmisest oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta oma asutusele või tema ametisse nimetamise õigusega isikule või organile üle andma. Kui soodustuse üleandmine ei ole võimalik, peab ametiisik selle asemel tasuma soodustuse turuväärtuse. Üleantud soodustus või selle väärtus rahas antakse riigi omandisse või saadetakse tagasi, kui seadus nii sätestab.

Mida peaks juht tegema?

Ametiseisundi kuritarvitamine

Seadus ütleb

Ametiseisundi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule

Avaliku vahendi kuritarvitamine

Seadus ütleb

Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Mõju kuritarvitamine

Seadus ütleb

Mõju korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Siseteabe kuritarvitamine

Seadus ütleb

Siseteabe korruptiivne kasutamine

on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.

Kui kahtlustad korruptsiooni

Seadus ütleb

Ametiisikul ei ole lubatud varjata talle teada olevat:

  • korruptiivse tulu nõudmist, vahendamist ja saamist;
  • ametiseisundi korruptiivset kasutamist;
  • avaliku vahendi korruptiivset kasutamist;
  • mõju korruptiivset kasutamist;
  • siseteabe korruptiivset kasutamist 

või muud korruptsioonijuhtumit.

Millal pöörduda?

Korruptsioonist tuleb teatada põhjendatud kahtluse korral juhul, kui ametikandja on:

  • rikkunud seadust; 
  • riigi varaga vääralt käitunud; 
  • võimu kuritarvitanud; 
  • osalenud otsuse või toimingu tegemisel, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.

Kuhu pöörduda?

Korruptsioonist saab teada anda pöördudes isiklikult või  teate vormis:

  • Keskkriminaalpolitseisse kui tegu on omavalitsustes ja riigiametites töötavate ametnikega ning eraettevõtete/mittetulundusühingutega; 
  • Kaitsepolitseiametisse, kui tegu on kõrgete riigiametnikega (president, Riigikogu liige, minister, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, prokurör või valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli või kohtu kõrgem ametnik; Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja); 
  • Riigiprokuratuuri, kui tegu on õiguskaitseasutustes töötavate ametnikega (nt politseinikega).

Vaata lisaks

Kuidas vältida korruptsiooni?

Maailmapanga soovitused

Vaatamiseks vajuta siia